Minu esimeste lemmikute hulka kuuluvad karged ja merelised parfüümid. Mu eriline lemmik oli Rochas Aquawoman, kui selle tootmine lõpetati, siis ma otsisin ja ka leidsin kusagilt Saksa eBayst mõned ning tellisin kohe mitu. Aga kasutada ei raatsinud väga tihti, sest head asja ju ei raiska. Või nii ma siis vähemalt mõtlesin.
Eelmisel kevadel, kui ma veel prantslaste juures uute parfüümide tekstidega tegelesin, siis avastasin rõõmuga, et Hermèsi 2017 kevade uudis Eau des Merveilles Bleue tualettvesi on samas karges ja merelises võtmes, kuid parem.
Palju, kohe väga palju, parem.
Eau des Merveilles Bleue, EdT
“Hermèsi imepärasus saab alguse lapsepõlvest, hetkedest, mil me silmad on maailmale valla, ning me avastame uut ja imestame kõige üle. Mina imetlesin ookeanilainetest niisket kiviklibu; see oli väga erilist värvi ja sillerdas, ja ma avastasin neil soolaka, kivise maitse.”
Christine Nagel, Hermèsi lõhnalooja
Alates 2004 aastast on seda lõhnade lugu kirjutatud, otsides sobivat teed süütuse ja fantaasia, lapsepõlve unistuste ja naiselikkuse vahel.
Christine Nagel loob imelisi lugusid, ta on justkui kaasaja haldjas. Tilgakese asuursinisega valgustab ta maagilist ookeanivett, mille kohal imeline taevas on kui õrn kutse, äratamas unistusi, silmad avali lahti tähtede seas.
Lõhna lummus jätkub rõõmsalt pulbitsedes, selles on mõlemat, nii mineraale kui ka puitu, mida on pestud merevahus ja soojendatud patšuliga.
Elu läbi helesinise klaasi vaadatuna lubab särtsakat värskust mereliste üllatuste võtmes – merevee maitse ranna kiviklibul ja paljud nii imelised aarded käesirutuse kauguses.
From surprise to magic and from magic to enchantment, Eau des Merveilles Bleue leads us by the nose on a dream cloud. A multifaceted novel built on a woody amber accord that resonates right through to the top notes, the fragrance successfully rises to the challenge of sparkling femininity with not a flower in sight.