Peale selle, et on olemas mitut liiki mõtlemist, on ka mitut liiki intelligentsust. Harvardi hariduspsühholoogi Howard Gardneri järgi on olemas erinevat liiki intelligentstust, neist seitse on siin: ruumiline, kehalis-kinesteetiline, muusikaline, keeleline, loogilis-matemaatiline, interpersonaalne ja intrapersonaalne.
Inimesed, kelle ruumiline intelligentsus on kõrge, suudavad kiiresti taibata mustreid ja vorme, nad mõtlevad kujundites ja piltides. Sellistele inimestele ei valmista raskusi liikumine võõras linna, sest nad loovad kiiresti oma peas ruumilise kaardi. Tõenäoliselt väljendavad nad oma ideid joonistustest, fotodes ja skulptuurides. Üsna paljudel kunstnikel, arvutigraafika disaineritel ja arhitektidel on see intelligentsus kõrge.
Inimesed, kellel on füüsiline (ehk kehalis-kinsesteetiline) intelligentsus, oskavad suure täpsusega kasutada oma keha. Neil on hea motoorne koordinatsioon ja nad tajuvad liikumise nüansse. Nad oskavad ka hästi jäljendada, kergesti imiteerida žeste ja keha liikumist.
Kõrge muusikalise intelligentsusega inimestel on hea kuulmine, nad võivad kiiresti identifitseerida helilooja stiili ja ära tunda muusikalisi kompositsioone. Muusikal on nende elus oluline osa.
Kõrge keelelise intelligentsusega inimesed on väga tundlikud sõnade tähenduse suhtes. Nad naudivad sõnadega mängimist, õpivad väga kiiresti võõrkeeli ja tunnevad hõlpsasti ära erinevaid intonatsioone.
Inimesed, kellel on kõrge loogilis-matemaatiline intelligentsus, oskavad lahendada loogilist mõtlemist nõudvaid mõistatusi ja numbrilis ülesandeid. Tavaliselt saavad need inimesed traditsioonilistes IQ testides hea tulemuse.
Kõrge interpersonaalse intelligentsusega inimesed on empaatilised, nad suudavad mõista, mida teised tunnevad, saavad teistega hästi läbi, samuti õnnestub neil koostöös teistega ja teiste kaudu asjade korda ajamine.
Kõrge intrapersonaalse intelligentsusega inimesed saavad hästi aru enda tunnetest. Tavaliselt on neil väga intensiivne tundeelu, nad tunnetavad hästi oma motivatsiooni ja käitumist. Nad võivad olla ka väga intuitiivsed.
Vaatamata sellele ohtrale intelligentsusele meie ümber keskendub enamus meist ainult loogilis-matemaatilisele komponendile – sellele vormile, mida mõõdavad IQ testid.
Kuid IQ ei ole ainus, mis loeb. See, kes lõpetab kergelt ja pingutamata ülikooli puhaste “viitega” võib elus ikkagi läbi kukkuda.
Mõned inimese arengu uurijad väidavad, et kõrge IQ mõjutab edukust elus ainult 20 protsendi ulatuses. Seda, kui edukaks keegi saab, mõjutavad ka paljud teised tegurid, nagu näiteks õnn, vedamine ja teised intelligentsused peale IQ.
Ärimaalimas on emotsionaalne intelligentsus – Gardneri inter- ja intrapersonaalse intelligentsuse sulam – vähemalt sama oluline kui loogilis-matemaatiline intelligentsus. Kõrge EQ (emotsionaalne intelligentsus) võib kõrge (intelligentsuskvoodi) üle trumbata.
Kolm kõige olulisemat üksikoskust, mis moodustavad EQ on aktiivne kuulamine, mitteverbaalse kommunikatsiooni mõistmine ja häälestumine laiale tunnete spektrile.
On selline ütlus, et meil on kaks kõrva ja üks suu, et saaksime kaks korda rohkem kuulata kui rääkida.
Türgi vanasõna soovitab: selle asemel, et suu lahti teha, tee silmad lahti. See tähendab loe kehakeelt. Suhtlemise mitteverbaalne osa mängib suhtlemisprotsessis olulist rolli.
Kõrge EQ ei tähenda lihtsalt inimeste vastu kena olemist. Samuti ei tähenda see oma emotsioonidele vaba voli andmist. See tähendab enda ja teiste realistlikku hindamist, inimloomuse aktsepteerimist kogu tema mitmekesisuses ja tunnete kasutamist sobival viisil.
Paljud inimesed, kes muidu on väga terased, kasutavad teatud maagilist mõtlemist – nad usuvad, et kui käituvad ühel ja samal viisil üha uuesti ja uuesti, siis saavutavad nad teistsuguse tulemuse. Nad ei suuda taibata, et terve mõistus soovitab sedasama, mida indiaanlaste vanasõna:
Kui sa avastad, et ratsutad surnud hobusel, on kõige targem sadulast maha tulla.
Allikas: Manfred Ketz de Vries “The Leadership Mystique: Leading Behavior in the Human Enterprise”