Books Mind Psychology

Inimese sisemine teater – isiksusetüübid

Iseloom on üks mälu vorme, see on kristalliseerunud sisemine teater, isiksuse kesksete juhtmõtete konfiguratsioon ehk käitumuslike rollide kogum. Nii nagu terve inimene, nii mäletab ka isiksusehäirega inimene kõike, mida on näinud, kuulnud, kogenud ja teinud. Kuigi iga inimese iseloom ja isiksusehäire on unikaalne, on kogu populatsiooni lõikes ka sarnasusi. Sarnasused häiretes on koondatud psühhiaatrite käsiraamatusse The Diagnostics and Statistical Manual of the Mental Disorders, kus on ära toodud isiksusehäire tüübid.

  • Nartsissistlik isiksus. Seda tüüpi inimesi iseloomustab ülespuhutus, vajadus imetluse järele ja kalduvus inimesi ekspluateerida. Tõelised nartsissistid teavad, kuidas teisi ära kasutada, neid oskusi rakendavad nad regulaarselt ka praktikas. Paljud juhid – sealjuures suurepärased juhid – on teatud määral nartsissitlikud.
  • Paranoiline  isiksus. Seda tüüpi inimesed on üleliia valvsad, ettevaatlikud ja umbusklikud, nad kardavad ja muretsevad teiste varjatud motiivide pärast. Nad tunnevd pidevalt  muret selle üle, et keegi “teeb neile ära”.
  • Obsessiiv-kompulsiivne isiksus. Seda tüüpi inimesed on ülikohusetundlikud, nende tähelepanu on hõivatud korralikkuse, täiuslikkuse, kontrolli ja konformsusega. Nad on teiste vastu aupaklikud, kuid jäigad ja dogmaatilised.
  • Histriooniline isiksus. Seda tüüpi inimesed on väga seltsivad. Nad käituvad dramaatiliselt, otsivad tähelepanu, väljendavad liialdatult emotsioone, neil on hüplev tähelepanu. Nad leiavad kergesti teistega ühise keele ja neil on soe suhtlemisstiil. Nad võivad olla egotsentrilised ja seksuaalselt võrgutava käitumisega.
  • Sõltuv isiksus. Seda tüüpi inimesed on järeleandlikud, tagasihoidlikud, alistuvad ja lipitsevad, nad otsivadpidevalt teiste heakskiitu. Kuna  nad kardavad hülgamist ja tunnevad end üksi olles abituna, meeldib neile, kui nende eest hoolitsetakse. Tihti kogunevad nad organisatsioonidesse, kus valitseb patriarhitüüpi juht. See isiksusetüüp on üsna tavaline ka perefirmades.
  • Depressiivne isiksus. Seda tüüpi inimestel on ebatavaliselt pessimistlik vaade elule, nad kannatavad väärtusetusetunde  käes, halvustavad ennast ning on enamasti üsna rõõmutus tujus.
  • Skisotüüpne isiksus. Seda tüüpi inimeste jaoks on teiste inimestega suhtlemine raske. Kuna nad paistavad teistele ekstsentriliste või veidrikena (sest on kahtlustavad, ebatavalise mõtlemise, veidra kõne  ja kohatute emotsioonidega), tunnevad nad ennast sotsiaalsetes situatsioonides ebamugavalt.
  • Piirialast tüüpi isiksus. Seda tüüpi inimesed on impulsiivsed ja emotsionaalselt ebastabiilsed, nad võivad korduvalt teha suitsiidiähvardusi ja -katseid. Tavaliselt tunnevad nad tühjusetunnet ja tüdimust, kardavad hülgamist ja neil on ebaselge mina-pilt. Neil on kalduvus olla üksik ja vältida lähedasi suhteid (sealhulgas seksuaalseid). Nende emotsionaalsete väljenduste hulk on üsna piiratud ja nad paistavad ükskõiksed nii kriitika kui ka kiituse suhtes, kuigi väljendavad tihti kohatut viha.
  • Vältiv isiksus. Seda tüüpi inimeste käitumine on sarnane piirialase tüübi omale, kuid mitte nii äärmuslikus  vormis. Nad on teatud määral sotsiaalselt piiratud. Neile meeldib lähedus teiste inimestega, kuid neil on selle saavutamisega raskusi. Nad kannatavad küündimatusetunde all, on väga pelglikud ja ülitundlikud negatiivsete hinnangute suhtes. Tänu ebakindlusele sotsiaalsetes suhetes kalduvad nad olema üsna endassetõmbunud, liigselt muretsedes riskide pärast, mis võivad tekkida tegutsemisest väljaspool rutiinseid toiminguid.
  • Skisoidne isiksus. Vasupidiselt vältivat tüüpi isiksusele, ei ole skisoidsel tüübil mingit soovi läheduse järele. Neil paistavad olevat kognitiivsed ja emotisonaalsed puudujäägid, mis takistavad lähedaste suhete arenemist. Seda tüüpi inimesed väljendavad veenvat ükskõiksust, mille tulemuseks on passiivsus suhtlemisel. Nad on reserveeritud, introvertsed ja eraklikku tüüpi. Neil on raskusi sõprussuhete loomisega, nad eelistavad teistest eemale hoida või ainult piiratud määral teistega seotud olla, sotsiaalsed tegevused paistavad neile vastumeelsed.
  • Antisotsiaalne isiksus. Seda tüüpi inimesi iseloomustab madal frustratsioonitaluvus, nad kalduvad olema ebausaldusväärsed ja vastutustundetud. Neile meeldib naeruvääristada võimu ja reegleid, mõnikord on nende käitumine kriminaalne.
  • Sadistlik isiksus. Seda tüüpi inimeste käitumine on tihti teisi hirmutav ja ärritav. Teistega suheldes on nad orienteeritud võimule, nad on kangekaelsed, võitlushimulised ja kuritarvitavad.
  • Masohhistlik isiksus. Seda tüüpi inimesed paistavad pidevalt kannatavat. Nad kalduvad ennast maha tegema ja halvustama käitudes alistuvalt ja ennastohverdavalt. See reedab sügavat väärtusetustunnet.
  • Passiivne-agressivne isiksus. Seda tüüpi inimestel on raskusi ei-ütlemisega,isegi kui  nad seda tõesti mõtlevad. Nad ütlevad jah, kuid ei käitu sellega kooskõlas. Sellise frustreeriva käitumise tõttu ei nad organisatsioonides kuigi kaua vastu. Nad vallandatakse kiiresti või viiakse üle kuhugi, kus teised ebasoovitavad isikud ees ootavad.
  • Tsüklotüümne isiksus. Seda tüüpi inimesi võib ära tunda kõikuva meeleolu järgi (seepärast on see tüüp klassifikatsioonides meeleoluhäirete mitte isiksusehäirete alla paigutatud). Nende käitumise tekitatud elevus võib olla väga nakatav.

Kas kõik need, kes kuuluvad mõnda neist  tüüpidest, on hullumajja kinni pandud? Kaugeltki mitte. Kõik need tüübid on hästi esindatud töökohtades üle maailma ja tõele au andes on aeg-ajalt esindatud ka meis enestes. Ja igaüks neist võib korda saata tõelise laastamistöö.

Allikas: Manfred Kets de Vries “Juhtimise müstika. Käsiraamat inimestega töötamiseks”

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *