Kui ma septembris kooli läksin, siis oli väga raske end selle ratta peale saada ja mul võttis ligi kaks kuud aega, et tunda rõõmu oma õnnestumisest. Sest sinna kooli ju saamine oli õnnestumine, joone alla jäi üle saja inimese, kes kõik sinna pürgisid, aga ei saanud. Novembri alguseks olin uue elukorraldusega ära harjunud ja mingi rutiin hakkas ka tekkima. Ilma suuremate süümetunneteta olen seadnud prioriteete. Mul on kusagilt tulnud mingi südikus, kas see oli enne juba minus olemas ja nüüd lihtsalt tuleb esile, ma ei tea. Võibolla aitas mul seda südikust ja sisu endas tunnetama hakata Angela Duckworth‘i raamat “Grit: The Power of Passion and Perseverance“, sest peale selle lugemist ma tundsin, et minus on seda ja ma tahan sellel lasta rohkem esile tulla. Ega niisama mu professor terapeutide koolist öelnud, et ma olevat vinnutatud liha – vintske.
Otsisin Angela sõnale grit (bravery and strength of a character by Cambridge Dictionary) eestikeelset vastet ja kuigi mingid sõnaraamatud räägivad jonnist ja meelekindlusest, siis ma valisin sõna südikus, sest selles on nii jonni, kui ka meelekindlust ja lisaks julgust ja vaprust ja tahet ning eesmärgikindlust ja jõudu.
Angela raamatu kohta on öeldud ja teiste oluliste asjade hulgast välja toodud, et sealt saaba teada:
*Why any effort you make ultimately counts twice toward your goal
*How grit can be learned, regardless of I.Q. or circumstances
*How lifelong interest is triggered
*How much of optimal practice is suffering and how much ecstasy
*Which is better for your child—a warm embrace or high standards
*The magic of the Hard Thing Rule
Veel kooli teemal. Ma võtsin sel poolaastal kaheksa ainet, kahte ainet ei ole veel alanud, kaks saavad järgmise nädala kolmapäevaks läbi. Mu lemmikud praegu on Pulveri isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia organisatsioonis ning Kasemaa juhtimisteooria. Ma ootan väga ainet karjääriarendamise kohta, mida annab Jamnes Fontesest. Mul on päris tõsine professionaalne huvi ja loodan õpitut elus rakendada.
Kuigi ma alguses arvasin, et eriti seal mul õppida midagi uut ei ole, sest olen erinevates koolides üle tuhande tunni psühholoogiat õppinud, siis nüüd juba tunnen, et mu mõtteviisis toimub muutus. Pulver lubas lammutada ja see tal õnnestub. Kasemaa laseb kirjutada reflektsioone läbi isikliku prisma, see muudab midagi igal korral. Minu sisemine paradigma juhtimisest muutub, mu mingid hoiakud veidi muutuvad. Mina muutun. Töö juured on suured muutused, minu sees on ka suured muutused.
Aeg ei oota ning ma tahan mingid asjad oma selles elus ära teha. Täna on õige päev ja täna on vaja teha. On raske, aga see on hea asi.
Eksamite periood algab sel laupäeval ja kestab minu jaoks 17.01.2020-ni. Siis on neist viimane selleks semestriks. Mul on omad eesmärgid ja ma teen nad ära.
Veel õppimisest. Ma peaksin lugema oma psühholoogia raamatuid, kuid selle asemel on mul hoopis vaim peal ja ma tahan kujundada oma brändi ning tooteid ning teha neile reklaammaterjale, teha researchi, arvutada alustamiskulusid, kirjutada turundustekste. Mu sees pulbitseb lugu, mis tahab minu kaudu maailma tulla. See miski, millest varem siin olen rääkinud, et ma ootan nagu lapseootel naine, no see tahab nüüd varsti sündida.
Aga mul on eksamite aeg. Ma võtan end kokku ja õpin ära. Ise tegin plaani, et lähen sel aastal magistrit tegema. Ise sain sinna kooli sisse, ise teen ka eksamid ära. Keskendun oma ainetele ja puhkuseks tegelen oma brändiga.
Vahepeal käin tööl ka ning aitan teistel areneda.
Lõpetuseks jagan viimasest Reklaamipsühholoogia loengust seda, päris hea: