Psühholoogiliste vektorite süsteemi alguseks loetakse Sigmund Freudi lühikest artiklit “Iseloom ja anaalerootika”, mille ta kirjutas 1908. aastal. Põhiline, mida Freud väidab, on järgmine: inimese iseloom ei ole seotud kasvatuse, elutingimuste või teiste väliste faktoritega, vaid mingite organite funktsioonidega.
Ei ole saladus, et paljud teadlased (näiteks Hippokrates) on ammustest aegadest seostanud inimese iseloomu südametegevusega, maksa ja teiste siseelunditega. Kuid Freud rääkis oma uurimustes hoopis muust. Ta lähtus sellest, et meie keha kujutab endast kinnist süsteemi, mis ühendab (suhtleb) välise keskkonnaga mitmete avauste e. õõnsuste abil. Need on piirkonnad meie kehal, kus katkeb pidev nahkkate.
Nii alustab arst-psühhoterapeut Mihhail Borodjanski oma raamatus “Teie kehaõõnsuste psühholoogia. Psühholoogiliste vektorite süsteem: millest ei rääkinud Sigmund Freud” rääkimist kaheksast erinevast inimtüübist, kellel kõigil on kindlad tunnused. Käsitlus on väga huvitav ja räägib sellest, kuidas me käitume, kuid minu jaoks siiski natuke poolik. Sain lihtsalt kinnitust selle kohta, mida juba tean, kuid miks nii on, sellele see raamat ei vasta. Kui midagi, siis aitab aktsepteerida inimesi (ja ka ennast) nii nagu nad parasjagu on.
Raamat on küll eesti keelde tõlgitud, kuid inglise keeles on enamus sellest raamatust siin: https://www.psy8.net/ artiklite all ja raamatu peatükid on siin: https://www.psy8.net/chapters
Testi ennast saab teha siin: https://www.psy8.net/tests/vectors